pühapäev, 26. oktoober 2014

Käib vile koos hüüdega "Must,must,must!". Hetk mõtlemist ja me saame kõik aru, millega tegu - jookseme kõik korruse peale. Rühmavastutaja loeb meie rühma üle ning teeb meist kolm jagu. Iga jagu saab endale jaovastutaja, kes valitakse meie endi seast. Järgneb relvade väljavõtt relvaruumist. Kes relva parajasti võtmas pole, saavad kapist killuvesti, kiivri ja rakmed võtta. Vähem kui kümme minutit pärast vile kõlamist on relvad väljas. Meie jagu saab valvata magala aknad - jaovastutaja paneb mind valvama tagantukse poolt vaadatuna esimesse magalasse. Kui nii mõneski magalas on kaks tüüpi valvamas, siis mina olen oma magalas ihuüksi. Nagu räägitud, hoian akendest kaugemale - nii kahe,kolme meetri kaugusele - selleks et võimalik vastane mind ei näeks, minul aga oleks vaade võimalikult hea. Umbes viieteist minuti pärast tuleb jaovastutaja tuppa - peame õue minema. Vahetame seal positsioonidel oleva rühma välja. Saan puu taga vaevalt mugava asendi sisse võtta, kui jaovastutaja hüüab, et õppus on läbi. Ühesõnaga - mängisime läbi stsenaariumi juhuks, kui peaks kõige hullem juhtuma. Kokkuvõttes öeldi kõrgemate auastmete - õppuste korraldajate poolt - et alati saab paremini, aga esimese korra kohta pole paha.
Nüüd alles läheb siin huvitavaks. Kolmapäev lasime relvad sisse - 24 lasku kuue vooru peale ära jaotatuna, kaugus märklauast 30 meetrit - ja seda kõike päris padrunitega. Kui esimese vooru tabamused olid märklaual suhtliselt hajevil - olin ärevil, pole varem tulirelvast lasknud, puudus ettekujutus relva tagasilöögist jne. Siis järgmised lasud läksid juba rohkem ühte auku. Emotsioon esimesest voorust oli võimas. Tundsin end kui poisike, kes on mänguasja kätte saanud - ainult et mänguasja väärkasutamisel on väga tõsised tagajärjed.
Elu siin aga läheb veelgi huvitavamaks. Esmaspäeval jätame oma kasarmu maha ning läheme metsa...viieks päevaks. Hakkan kindlasti igatsema oma sooja ja pehmet voodit. Ilmateade ei luba ka midagi head - nädala esimene pool pidi sadama :S Aga eks sõdur peabki hakkama saama ka kõige ekstreemsemates oludes. Kergemaks ei tee väljaminekut ka asjaolu, et mind on tabanud väike köha - loodan, et läheb kiiresti üle. Õlad saavad korraliku koormuse - koos relva ja killuvestiga peaks kaasavõetav varustus ligi 20 kilogrammi kaaluma.
Täna on meie esimene külastuspäev. Näen inimesi, keda ma pole juba peaaegu kuu näinud - ootan neid :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar