"On nädal mööda läinud, ja koju sa ei saa..." - nii laulab Jaagup. Olen praeguseks siin kaks nädalat olnud ja ei tea veel, kunas esimese linnaloa saan. Räägitakse, et jõulude aegu (räägitakse ka seda, et teistes pataljonides saab varem kojusõiduks loa). Kahe nädala pärast, 26, on külastuspäev, ootan siis lähedasi külla. See koht on nagu vangla - ainuke vahe on selles, et vangidele ei usaldata relvi kätte.
Sel nädalal tegime ka tutvust oma uute "armukestega" järgmiseks kaheksaks kuuks. Tõsi, tühilaskudest ja (tühjade) salvede laadimisest me kaugemale ei jõudnud. Igaühel meist on oma isiklik relv ja koht relva, salvede ning püssi puhastusvahendite hoidmiseks relvakapis.
Suurem osa ajateenijaid on mehed. Olen ka mõnda naisajateenijat näinud, aga neid on vähe. Ühes loengus öeldi, et terve pataljoni peale on kuus naisajateenijat - mida on vähem, kui protsent pataljonis aega teenivatest isikutest. Naised on suure tähelepanu all siin ning need, keda mina näinud olen, on väga tugeva iseloomuga. Naiste kohta kehtib ka reegel - kui nad siiski tunnevad, et neile ei meeldi siin, siis saavad nad 90 päeva jooksul ümber mõelda ja koju tagasi minna. Pakun, et nad asuvad poistest eraldi nö. omas kasarmus.
Ka meestel peab siin tugev iseloom olema. Meie rühmas on mees, kellega ma näiteks ühte lasketiiru minna ei julgeks. Eile õhtul rivistati terve korrus üles. Põhjus - keegi oli wc-s poti kõrvale kangi lasknud ning seal sees tatsunud. Seejärel jäljetult kadunud. Tuli välja, et seesama meie rühma mees tegi seda (ta ise tunnistas seda). Ta on ennegi lihtsameelsuse märke välja näidanud ning minu palve arstliku komisjoni psühiaatritele ja psüholoogidele oleks - palun ärge saatke siia vaimselt ebastabiilseid inimesi. See koht muudab nad veel hullemaks, kui nad ennem olid. Tõsi, see noormees võib ka lihtsalt kõik selleks teha, et siit lihtsalt minema saada. Mina tema hingeelu ei tea.
Kaitseväe korraldusest natuke: meie, ajateenijad, oleme reamehed. Meie vahetud ülemad on seersandid. Nemad käsutavad, utsivad, õpetavad ja kui mõni vend liialt aeglane on, ka karjuvad. Õnneks on vajalikul hetkel käed-jalad justkui iseenesest kiiremini liikuma hakanud ning negatiivseid kogemusi mul veel olnud pole :P Nende vahetud ülemad on veeblid ja leitnandid. Kui meil nt. rividrill on kehva, siis peavad seersandid neile aru andma, miks nii on. Veeblid ja leitnandid annavad meile ka suuremas osas tunde.
Jah, meil on siin ka tunnid - nagu kõige tavalisemas kooliski. Õpime kaitseväega seotud seadusandlust, topograafiat (kaardiõpetus), kaitseväe korraldust, õues jookseme (kehaline kasvatus) ja teeme rividrilli. Iga päev oleme 8-10 tundi auditooriumis, riviplatsil või Taaralinnaku perimeetril jooksmas.
Vaba aega on meil väga vähe. Väga palju on pisikesi detaile, mida peame täitma. Hoiame kaitseväe kävormi korras (hargnevaid niite ei tohi vormil olla, need tuleb tulemasinaga ära põletada), hügieen on meie juures laitmatu, embleeme olen saanud mitu korda õlale õmmelda ning voodid peavad olema nõuetekohaselt ja laitmatult tehtud olema. Proovige kodus - tõmmake peopesa üle tehtud voodi ning kui mingi pundar jääb peopesa alla, siis on järelikult voodi kehvasti tehtud. Kui keegi niisama töllerdab, pannakse ta koridori peale moppama. Esimestel päevadel tegime narikaaslasega voodit 20 minutit, praegu teeme ühte voodit 5 minutit ning seerud räägivad, et kiiremad teevad selle kaheksa kuu lõpuks kaks voodit kolme(!) minutiga.
Süüa saab siin korralikult, st. tõsta endale niipalju, kui süüa jõuad. Lõuna on eriti rikkalik, supp, praad ja magustoit ning viisteist minutit söömiseks. Õhtu- ja hommikusöök antakse aega 10 minutit. Siin olen õppinud ka kiiremini sööma (loe:kugistama).
Pahandustesse veel ma sattunud õnneks pole. Kaasajateenijatel on toetav suhtumine ja hea huumorisoon. Meie õhtud näevad välja nii, et vähemalt pool tundi öörahu ajast räägime anekdoote, jutte oma elust jne. Pole vist olnud õhtut, kui korrapidaja ei ole taskulambiga meie magalasse öösel tulnud ning meile suulise märkuse teinud. Õnneks suuremat probleemi sellest olnud pole.
Seerud on ka tglt väga mõistlikud ja rääkides saab probeemid lahendatud. Olen ise saanud neilt erinevaid õpetussõnu voodi tegemiseks, kiiremaks olemiseks :P